Uriinipidamatus: murdes valehäbi, leidmaks lahendusi

Uriinipidamatus on delikaatne teema, millega seisavad silmitsi paljud inimesed, kuid millest sageli ei julgeta avameelselt rääkida. Eestis arvatakse olevat 100 000 kuni 120 000 inimest, kellel esineb suuremal või vähemal määral uriinipidamatust. See võib mõjutada igapäevaelu kvaliteeti, tekitada asjatut muret ja
häbitunnet. Valehäbi, mis sellega sageli kaasneb, takistab inimesi otsimast vajalikku abi ja toetust. Oluline on mõista, et uriinipidamatus on levinud probleem, mis ei peaks olema takistuseks aktiivse ja stressivaba elu elamisel.

Valehäbi ja selle tagajärjed

Valehäbi, mis kaasneb uriinipidamatusega, võib põhjustada emotsionaalset stressi, isolatsiooni ja isegi depressiooni. Paljud inimesed tunnevad, et nad ei saa oma muresid jagada, kartes negatiivseid hinnanguid või arusaamatust. See võib viia aktiivse elu ja sotsiaalsete suhete piiramiseni ning halvendada oluliselt
elukvaliteeti. Siiski on oluline teada, et sellised tunded on normaalsed, abi otsimine on tugevuse märk, mitte nõrkus ja seda delikaatset probleemi ning sarnaseid „mure- tundeid” kogevad päevast- päeva väga paljud erinevas vanuses inimesed.

Mõned soovitused selle delikaatse teemaga tegelemiseks:
 Jaga oma kogemusi: astu esimene samm – avatud suhtlemine aitab murda jää ja vähendada häbitunnet.
 Otsi teavet: tutvu erinevate lahendustega ja leia omale sobivad tooted, mis Sinu igapäevaelu toetavad.
 Konsulteeri spetsialistidega: tervishoiutöötajad saavad pakkuda väärtuslikku teavet ja tuge.

Uriinipidamatuse tekkepõhjused ja soodustajad

Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on tahtmatu urineerimine koguses, mis põhjustab sotsiaalseid- ja hügieenilisi probleeme. Selle tekkepõhjused on keerukad ja individuaalsed, hõlmates mitmeid tegureid, sealhulgas vanust, anatoomiat, elustiili ja psühholoogiat. Õige diagnoosi ja ravivõimaluste leidmiseks on
oluline konsulteerida tervishoiutöötajaga. Probleemi saab enamikul juhtudel ravida ning kindlasti saab spetsiaalsete abivahenditega oma elukvaliteeti tõsta. Individuaalne lähenemine ja vajadusel ravivõimaluste kohandamine aitavad leevendada sümptomite mõju.

1. Füüsilised ja anatoomilised põhjused

 Vanus: Vananedes kaasnevad muutused lihastoonuses ja närvifunktsioonis, nõrgenevad põie ja vaagnaelundite lihased, mis võib suurendada uriinipidamatuse riski.
 Hormonaalsed muutused: Naistel tekivad menopausi ajal hormonaalsed muutused, mis võivad mõjutavad ka kuseteede funktsiooni. Meestel võib eesnäärme suurenemine tekitada uriinipidamatust.
 Neuroloogilised haigused: Haigused nagu Parkinsoni tõbi, sclerosis multiplex ja insult võivad kahjustada närvisüsteemi, mis reguleerib põie funktsiooni.
 Vaagnaelundite nõrkus: Vaagna lihaste nõrgenemine, mis võib tuleneda rasedusest, sünnitusest või kirurgilisest sekkumisest, mõjutab põie tuge ja funktsiooni.
 Liigne kehakaal: Ülekaalulisus võib suurendada vaagnaelundite koormust, põhjustades
uriinipidamatust.

2. Elustiil ja käitumuslikud põhjused

 Kohvi ja alkoholi tarbimine: Need ained võivad suurendada urineerimist ja ärritada põit.
 Ravimid: Teatud ravimid, sealhulgas diureetikumid ja antidepressandid, võivad mõjutada uriinipidamatuse tekkimist.
 Füüsilise aktiivsuse puudumine: Regulaarne kehaline aktiivsus aitab tugevdada vaagna lihaseid. Istuv eluviis, pidev raskuste tõstmine, rühihäired võivad samuti suurendada uriinipidamatuse riski.

3. Psühholoogilised põhjused

 Stress ja ärevus: Psühholoogilised tegurid võivad mõjutada põie funktsiooni ja suurendada uriinipidamatuse riski. Madal meeleolu ja motivatsiooni puudumine võivad mõjutada inimese võimet jälgida urineerimisharjumusi.

4. Terviseprobleemid

 Diabeet: Veresuhkru taseme kõikumised võivad mõjutada neerude funktsiooni ja suurendada uriinipidamatuse riski.
 Kusepõie infektsioonid: Infektsioonid võivad põhjustada ägedat urineerimishäiret ja uriinipidamatust.

Kust saab tuge ja teavet uriinipidamatuse kohta.

Kuna uriinipidamatus on tundlik teema, on soovitatav otsida teavet usaldusväärsetest allikatest ning vajadusel konsulteerida spetsialistidega.
1. Tervishoiuteenuse osutajad: Perearstid ja spetsialistid, näiteks uroloogid või günekoloogid, saavad anda nõu ja teavet uriinipidamatuse kohta.
2. Kliinikud ja haiglad: Paljud meditsiiniasutused pakuvad konsultatsioone ja teavet uriinipidamatuse diagnoosimise ja ravimise kohta.
3. Organisatsioonid ja ühingud:
 Eesti Uroloogide Selts: Pakub teavet ja haridusmaterjale.
 Eesti Naistearstide Selts: Annab teavet naiste tervise, sealhulgas uriinipidamatuse kohta.
4. Tootjad ja tootjate esindajad: uriinipidamatuse toodete tootjad, kellel on spetsiaalne teave ja nõuanded oma toodete kasutamiseks.

Kuidas uriinipidamatust ravitakse?

 Ravivõimlemine. Uriinipidamatuse kergemate vormide korral on väga efektiivne spetsiaalsete harjutusega ravivõimlemine, mis on suunatud vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks. Järjepideva treeninguga saab vaagnapõhjalihaste nõrkusest tingitud uriinipidamatust oluliselt parandada või likvideerida.
 Tugivahend. Eestis on nüüd saadaval ka spetsiaalsed uriinipidamatuse leevendamiseks mõeldud
tugivahendid (Diveen), mida saab osta apteegist või e- poest.
 Operatsioon. Kui väljakujunenud uriinipidamatuse korral 4 – 6 nädala möödudes järjepidevast ravivõimlemisest abi ei saa, siis on võimalik ka kirurgiline sekkumine. Eestis teevad neid lõikusi põhiliselt günekoloogid. Operatsioon on siiski ilmselt viimane valik olukorra lahenduseks,
eelistatakse ravivõimlemist ja tugivahendite kasutamist.

 Ravimid. Üliaktiivse põie sündroomi ravitakse põielihase toonust vähendavate ravimitega.
Saadavad on erinevad tabletid, mis mõjutavad põielihase tööd ja millega patsiendi põhiprobleem, urineerimissagedus väheneb.

Uriinipidamatus ei tohiks olla häbiplekk, vaid probleem, millega saab ja tuleb tegeleda. Oluline on, et kõik, kes selle probleemiga silmitsi seisavad, teaksid: nad ei ole üksi ning abi on saadaval. Räägime avameelselt, jagame teadmisi ja toome rohkem selgust sellesse delikaatsesse teemasse, et murda valehäbi
ja elada täisväärtuslikku elu. Me kõik väärime võimalust rääkida oma muredest, leidmaks lahendusi, mis aitavad tagada hea enesetunde ja elukvaliteedi. Murra valehäbi, otsi tuge ja naudi iga hetke – see on võimalik!

Medicentrum pakub Sulle tõhusat tuge ABENA toodete näol.

ABENA tooted on loodud just selleks, et pakkuda parimat võimalikku kaitset ja mugavust. Kaasaegsed lahendused on välja töötatud spetsiaalselt uriinipidamatuse probleemide leevendamiseks, võimaldades kasutajatel elada täisväärtuslikku ja aktiivset elu. Need tooted pakuvad mitte ainult füüsilist kaitset, vaid
ka mugavust, heaolu ja emotsionaalset kindlustunnet.

https://medicentrum.ee/kategooria/delikaatne/

The post Uriinipidamatus: murdes valehäbi, leidmaks lahendusi appeared first on MediCentrum.ee.

KINESIOTEIBI OMADUSED

Lateksivaba nahasõbralik teip on valmistatud 100% puuvillasest kangast ja kaetud soojusega aktiveeruva akrüülliimiga. Teibi paigaldamisel tasub meeles pidada, et hõõrumine aitab sellel paremini kinnituda keha pinnale. Teibi paksus ja raskus on ligilähedane meie nahale – laseb nahal hingata, on vee- ja
higistamiskindel ning püsib sportimisel ja pärast pesu. Ei piira liikumist, püsib nahal mitu päeva ning on saadaval erinevates toonides ja mustrites.

KUIDAS KINESIOTEIP TOIMIB

Kuidas saab miski, mis ei sisalda ravimeid olla nii efektiivne valu, põletiku ja turse leevendamisel? See kõik on seotud sellega, kuidas kinesioteip mõjutab nahka, naha all paiknevaid närve ja lümfiringet vigastatud piirkonnas. Kui lihas on ülekoormatud või vigastatud, siis see muutub põletikuliseks ja tursub.Tursunud lihas
survestab seestpoolt nahka, mille tagajärjel kokkusurutud lümfiringe aeglustub. Lümfivedeliku kuhjumisel aktiveeruvad valuretseptorid ja tulemuseks on valuaisting, mis nõrgestab kahjustatud lihast ja aeglustab paranemist. Kinesioteibi toimemehhanism seisneb selles, et kui venitusasendisse viidud lihasele paigaldada
kinesioteip, siis selle normaalasendisse viimisel tekivad teibile ja selle all asetsevale nahale väikesed kortsukesed. Kortsukesed tekitavad nn. naha ülesse tõstmise efekti ning suurendavad vaba ruumi naha ja nahaaluse koe vahel. Selle tulemusel paraneb lümfivedeliku ringlus ja kiireneb iseeneselik paranemisprotsess. Valuvaba liigutamine koos teibi pideva nahka tõstva toimega kiirendab oluliselt kudede taastumist, tursete alanemist ning lihaste jõu-ja elastsusomaduste paranemist.

KINESIOTEIBI KASULIKUD TOIMED

Vähendab valu. Alandab põletikku ja turset. Ennetab ja/või leevendab krampide teket. Kiirendab ülekoormatud lihaste paranemist. Aitab taastada lihase pikkust, jõudu ja toonust. Toestab lihaseid/liigeseid ilma nende liikumisulatust piiramata. Võimaldab jätkata sportimist, juhul kui vigastus seda pärsib.

KINESIOTEIBI KASUTUSVALDKONNAD:

Kinesioteipi kasutatakse peamiselt spordivigastuste ennetamise ja ravimise valdkonnas. See on mõeldud kasutamiseks nii profisportlastele kui ka tavaharrastajaile, kelle prioriteediks on sportimist jätkata ka juhul, mil spordivigastus tulemusi pärssida võib. Samuti sobib kinesioteip edukalt inimestele, kes oma töös puutuvad kokku sundasenditega ja nende tõttu tekkinud lihaspingetega. Peamised vaevused mille puhul kinesioteipi kasutatakse on kõik skeletilihassüsteemiga seotud pinged ja valud. Kõige tüüpilisemalt alaseljavalu, kaelapinge, põlveliigese valu jne. Teip toimib väga hästi tursete ja sinikate korral. Lisaks on võimalik leevendada näiteks menstruatsioonivalu ja seedehäireid. Kinesioteibi mõju sõltub peaasjalikult teibi paigaldamise oskusest ja põhimõtete tundmisest. Kinesioteipide värvid ei erista teibi tugevust ega mõjusust, kõik on sarnaselt valmistatud.

SOOVITUSED KINESIOTEIBI ISESEISVAKS KASUTAMISEKS:

1) Kui võimalik,siis enne kinesioteibi kasutamist konsulteeri füsioterapeudiga ja järgi tema poolt antud juhiseid.
2) Selleks et kinesioteip paremini peal püsiks:
– Puhasta teibitava piirkonna nahk õlist, higist ja mustusest.
– Samuti tuleks teibitavast piirkonnast eemaldada tihedam karvastik.
– Lõika teibi nurgad kumeraks.
3) Teibi paigaldamiseks:
– Tundliku naha puhul soovitame kasutada väikest test-tükki. Peata kasutamine kohe kui
tekib nahaärritus!
– Leia valulik lihas.
– Lõika teipimiseks sobiva pikkuse ja laiusega teip.
– Vii valulik lihas venitatud asendisse ja aseta kinesioteip seda liigselt venitamata selle peale.
– Hõõru paigaldatud kinesioteipi 3-4 korda, et see paremini kinnituks.
– Kui kinesioteip on õigesti paigaldatud, tekivad lihase normaalasendisse viimisel teibi peale
kurrud.
– Ebamugavustunne ja sümptomite püsimine on peamine negatiivne mõju, mida valesti
paigaldatud kinesioteip endaga kaasa toob.
Kinesioteip eemalda nahalt rahulikult, karvakasvamise suunas ja teise käega nahka hoides. Nii väldid naha kahjustamist. Hoia teipi lastele kättesaamatus kohas, eemal otsesest päikesevalgusest ja kõrge temperatuuriga keskkonnast.
Proovi kinesioteipimist enne kui valuvaigistite järele haarad ja lase oma kehal ise paraneda.

The post Kinesioteip appeared first on MediCentrum.ee.

Miks kasutada pulssoksümeetrit?

Pülssoksümeeter on südame töö jälgimiseks: kuidas tal õnnestub verd ümber keha ringlema panna ja hapnikuga varustada. Iga kvaliteetne pulssoksümeeter määrab vere hapniku- sisalduse väga täpselt ja minimaalse veaga ning aitab teatud tõsiste haiguste korral oma seisundit palju efektiivsemalt jälgida. Niisiis on tegu tervist monitooriva seadmega. Pulssoksümeetri langevad näidud aitavad vahel olukorra halvenemist näidata juba enne seda, kui haiguse süvenemisele viitav pidev õhupuuduse ja hingamisraskuse tunne ei ole veel tekkinud.

Kuidas seadet kasutada?

Õnneks pole seadme kasutamine raketiteadus – pane see lihtsalt sõrme (tavaliselt nimetissõrme) otsa nii kaugele kui võimalik. Seejärel teostatakse mõõtmine vastavalt seadmega kaasas olevatele juhistele. Et seade näitaks tulemusi õigesti ära liigu seadme töö ajal, sõrm peab olema soe ning sõrmeküüned ei tohi olla väga pikad. Mõõtmistulemusi võib samuti häirida küünelaki või geelküünte kandmine ja pigmenti sisaldavate kreemide kasutamine. Pulssoksümeetri LED valgus tungib läbi nahakoe, et vere hapniku kogus tuvastada. Esimesed tulemused peaksid ilmuma minuti jooksul.

Kuidas pulssoksümeeter hapnikku tuvastab?

Hapnik liigub läbi keha koos hemoglobiinimolekulidega, seega arvutab pulssoksümeeter hemoglobiini hapnikuga küllastumise taseme, mida väljendatakse protsentides. Kui pulssoksümeeter asetada sõrmele, kasutab see kahte LED-i. Esimene tuvastab küllastumata, teine küllastunud verd. Seejärel arvutab pulssoksümeetrisse
ehitatud detektor nende kahe pirni valguse neeldumise, mis määrab hapniku koguse veres.

Mida ekraanil olevad numbrid näitavad?

Kvaliteetne pulssoksümeeter näitab tavaliselt kahte näitu:
1. SpO2– vere hapnikusisaldus protsentides.
2. PRbpm– pulsisagedus löökides minutis

Tavaline ja tervislik vere hapniku küllastustase (SpO2) on vahemikus 95-100%. Antud tasemest madalamad väärtused võivad viidata hingamishäiretele ja vajavad uurimist. Väärtused alla 95% tähendavad hapnikuvaeguse ohtu (91% kuni 94%). Hapnikuvaegus ehk  hüpoksia on seisund, mille korral kudede varustamine hapnikuga langeb alla teatud füsioloogilise alampiiri. Tee kordusmõõtmine tunni jooksul – kui näit püsib sama, võta ühendust oma arstiga.

Alla 90% näit viitab olulisele hapnikuvaegusele. Tee kordusmõõtmine paari minuti jooksul uuesti. Kui näit püsib endiselt madal, pöördu esimesel võimalusel arsti poole. Ise autot juhtida ei tohiks. Pulsisagedus (PRbpm) näitab südamelöökide arvu ühes minutis. Tavaliselt vastab pulsisagedus südamelöökide arvule. Üldiselt jääb inimeste pulsisagedus vahemikku 60 – 90 lööki.

Mida pulssoksümeetrit valides silmas pidada?

Turul olevate pulssoksümeetrite mudelite valik on väga lai ning sobivaima valimine võib olla keeruline. Siin on mõned nüansid, mida meeles pidada, kui oled valimas pulssoksümeetrit: Alustuseks tasub teada, et CE kvaliteedimärgis tähendab, et seade vastab kvaliteedistandarditele ning on usaldusväärne.
Enamus mudelitel on värviline ekraan, toiteks on kas parareid või aku, osadel on sisse ehitatud ka mälu – see hõlbustab tervisel silma peal hoidmist.
Endale sobivat mudelit valides tasuks vaadata, kas seadmel on automaatne väljalülitus, patarei tühjenemise indikaator, reguleeritav ekraani eredus, 4 või 7 ekraanivormingut.
Kui pulssoksümeetrit kasutab vanem inimene, kelle silmanägemine on halvenenud või kannatate ise nägemisprobleemide all, siis on väga oluline jälgida, et pulssoksümeetri näidud oleksid hästi loetavad ja ekraan piisavalt suur. Mõned pulssoksümeetrid sobivad kasutamiseks ainult täiskasvanutele, teised ainult lastele.
Enne kui otsustada, millist pulssoksümeetrit valida, tuleb välja selgitada, kas konkreetne mudel sobib inimesele, kellele see ostetakse.

Meie valikus on:

Pulssoksümeeter Beurer

Pulssoksümeeter lastele

The post Pulssoksümeeter- vere hapnikusisalduse mõõtja appeared first on MediCentrum.ee.