Uriinipidamatus: murdes valehäbi, leidmaks lahendusi

Uriinipidamatus on delikaatne teema, millega seisavad silmitsi paljud inimesed, kuid millest sageli ei julgeta avameelselt rääkida. Eestis arvatakse olevat 100 000 kuni 120 000 inimest, kellel esineb suuremal või vähemal määral uriinipidamatust. See võib mõjutada igapäevaelu kvaliteeti, tekitada asjatut muret ja
häbitunnet. Valehäbi, mis sellega sageli kaasneb, takistab inimesi otsimast vajalikku abi ja toetust. Oluline on mõista, et uriinipidamatus on levinud probleem, mis ei peaks olema takistuseks aktiivse ja stressivaba elu elamisel.

Valehäbi ja selle tagajärjed

Valehäbi, mis kaasneb uriinipidamatusega, võib põhjustada emotsionaalset stressi, isolatsiooni ja isegi depressiooni. Paljud inimesed tunnevad, et nad ei saa oma muresid jagada, kartes negatiivseid hinnanguid või arusaamatust. See võib viia aktiivse elu ja sotsiaalsete suhete piiramiseni ning halvendada oluliselt
elukvaliteeti. Siiski on oluline teada, et sellised tunded on normaalsed, abi otsimine on tugevuse märk, mitte nõrkus ja seda delikaatset probleemi ning sarnaseid „mure- tundeid” kogevad päevast- päeva väga paljud erinevas vanuses inimesed.

Mõned soovitused selle delikaatse teemaga tegelemiseks:
 Jaga oma kogemusi: astu esimene samm – avatud suhtlemine aitab murda jää ja vähendada häbitunnet.
 Otsi teavet: tutvu erinevate lahendustega ja leia omale sobivad tooted, mis Sinu igapäevaelu toetavad.
 Konsulteeri spetsialistidega: tervishoiutöötajad saavad pakkuda väärtuslikku teavet ja tuge.

Uriinipidamatuse tekkepõhjused ja soodustajad

Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on tahtmatu urineerimine koguses, mis põhjustab sotsiaalseid- ja hügieenilisi probleeme. Selle tekkepõhjused on keerukad ja individuaalsed, hõlmates mitmeid tegureid, sealhulgas vanust, anatoomiat, elustiili ja psühholoogiat. Õige diagnoosi ja ravivõimaluste leidmiseks on
oluline konsulteerida tervishoiutöötajaga. Probleemi saab enamikul juhtudel ravida ning kindlasti saab spetsiaalsete abivahenditega oma elukvaliteeti tõsta. Individuaalne lähenemine ja vajadusel ravivõimaluste kohandamine aitavad leevendada sümptomite mõju.

1. Füüsilised ja anatoomilised põhjused

 Vanus: Vananedes kaasnevad muutused lihastoonuses ja närvifunktsioonis, nõrgenevad põie ja vaagnaelundite lihased, mis võib suurendada uriinipidamatuse riski.
 Hormonaalsed muutused: Naistel tekivad menopausi ajal hormonaalsed muutused, mis võivad mõjutavad ka kuseteede funktsiooni. Meestel võib eesnäärme suurenemine tekitada uriinipidamatust.
 Neuroloogilised haigused: Haigused nagu Parkinsoni tõbi, sclerosis multiplex ja insult võivad kahjustada närvisüsteemi, mis reguleerib põie funktsiooni.
 Vaagnaelundite nõrkus: Vaagna lihaste nõrgenemine, mis võib tuleneda rasedusest, sünnitusest või kirurgilisest sekkumisest, mõjutab põie tuge ja funktsiooni.
 Liigne kehakaal: Ülekaalulisus võib suurendada vaagnaelundite koormust, põhjustades
uriinipidamatust.

2. Elustiil ja käitumuslikud põhjused

 Kohvi ja alkoholi tarbimine: Need ained võivad suurendada urineerimist ja ärritada põit.
 Ravimid: Teatud ravimid, sealhulgas diureetikumid ja antidepressandid, võivad mõjutada uriinipidamatuse tekkimist.
 Füüsilise aktiivsuse puudumine: Regulaarne kehaline aktiivsus aitab tugevdada vaagna lihaseid. Istuv eluviis, pidev raskuste tõstmine, rühihäired võivad samuti suurendada uriinipidamatuse riski.

3. Psühholoogilised põhjused

 Stress ja ärevus: Psühholoogilised tegurid võivad mõjutada põie funktsiooni ja suurendada uriinipidamatuse riski. Madal meeleolu ja motivatsiooni puudumine võivad mõjutada inimese võimet jälgida urineerimisharjumusi.

4. Terviseprobleemid

 Diabeet: Veresuhkru taseme kõikumised võivad mõjutada neerude funktsiooni ja suurendada uriinipidamatuse riski.
 Kusepõie infektsioonid: Infektsioonid võivad põhjustada ägedat urineerimishäiret ja uriinipidamatust.

Kust saab tuge ja teavet uriinipidamatuse kohta.

Kuna uriinipidamatus on tundlik teema, on soovitatav otsida teavet usaldusväärsetest allikatest ning vajadusel konsulteerida spetsialistidega.
1. Tervishoiuteenuse osutajad: Perearstid ja spetsialistid, näiteks uroloogid või günekoloogid, saavad anda nõu ja teavet uriinipidamatuse kohta.
2. Kliinikud ja haiglad: Paljud meditsiiniasutused pakuvad konsultatsioone ja teavet uriinipidamatuse diagnoosimise ja ravimise kohta.
3. Organisatsioonid ja ühingud:
 Eesti Uroloogide Selts: Pakub teavet ja haridusmaterjale.
 Eesti Naistearstide Selts: Annab teavet naiste tervise, sealhulgas uriinipidamatuse kohta.
4. Tootjad ja tootjate esindajad: uriinipidamatuse toodete tootjad, kellel on spetsiaalne teave ja nõuanded oma toodete kasutamiseks.

Kuidas uriinipidamatust ravitakse?

 Ravivõimlemine. Uriinipidamatuse kergemate vormide korral on väga efektiivne spetsiaalsete harjutusega ravivõimlemine, mis on suunatud vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks. Järjepideva treeninguga saab vaagnapõhjalihaste nõrkusest tingitud uriinipidamatust oluliselt parandada või likvideerida.
 Tugivahend. Eestis on nüüd saadaval ka spetsiaalsed uriinipidamatuse leevendamiseks mõeldud
tugivahendid (Diveen), mida saab osta apteegist või e- poest.
 Operatsioon. Kui väljakujunenud uriinipidamatuse korral 4 – 6 nädala möödudes järjepidevast ravivõimlemisest abi ei saa, siis on võimalik ka kirurgiline sekkumine. Eestis teevad neid lõikusi põhiliselt günekoloogid. Operatsioon on siiski ilmselt viimane valik olukorra lahenduseks,
eelistatakse ravivõimlemist ja tugivahendite kasutamist.

 Ravimid. Üliaktiivse põie sündroomi ravitakse põielihase toonust vähendavate ravimitega.
Saadavad on erinevad tabletid, mis mõjutavad põielihase tööd ja millega patsiendi põhiprobleem, urineerimissagedus väheneb.

Uriinipidamatus ei tohiks olla häbiplekk, vaid probleem, millega saab ja tuleb tegeleda. Oluline on, et kõik, kes selle probleemiga silmitsi seisavad, teaksid: nad ei ole üksi ning abi on saadaval. Räägime avameelselt, jagame teadmisi ja toome rohkem selgust sellesse delikaatsesse teemasse, et murda valehäbi
ja elada täisväärtuslikku elu. Me kõik väärime võimalust rääkida oma muredest, leidmaks lahendusi, mis aitavad tagada hea enesetunde ja elukvaliteedi. Murra valehäbi, otsi tuge ja naudi iga hetke – see on võimalik!

Medicentrum pakub Sulle tõhusat tuge ABENA toodete näol.

ABENA tooted on loodud just selleks, et pakkuda parimat võimalikku kaitset ja mugavust. Kaasaegsed lahendused on välja töötatud spetsiaalselt uriinipidamatuse probleemide leevendamiseks, võimaldades kasutajatel elada täisväärtuslikku ja aktiivset elu. Need tooted pakuvad mitte ainult füüsilist kaitset, vaid
ka mugavust, heaolu ja emotsionaalset kindlustunnet.

https://medicentrum.ee/kategooria/delikaatne/

The post Uriinipidamatus: murdes valehäbi, leidmaks lahendusi appeared first on MediCentrum.ee.

KINESIOTEIBI OMADUSED

Lateksivaba nahasõbralik teip on valmistatud 100% puuvillasest kangast ja kaetud soojusega aktiveeruva akrüülliimiga. Teibi paigaldamisel tasub meeles pidada, et hõõrumine aitab sellel paremini kinnituda keha pinnale. Teibi paksus ja raskus on ligilähedane meie nahale – laseb nahal hingata, on vee- ja
higistamiskindel ning püsib sportimisel ja pärast pesu. Ei piira liikumist, püsib nahal mitu päeva ning on saadaval erinevates toonides ja mustrites.

KUIDAS KINESIOTEIP TOIMIB

Kuidas saab miski, mis ei sisalda ravimeid olla nii efektiivne valu, põletiku ja turse leevendamisel? See kõik on seotud sellega, kuidas kinesioteip mõjutab nahka, naha all paiknevaid närve ja lümfiringet vigastatud piirkonnas. Kui lihas on ülekoormatud või vigastatud, siis see muutub põletikuliseks ja tursub.Tursunud lihas
survestab seestpoolt nahka, mille tagajärjel kokkusurutud lümfiringe aeglustub. Lümfivedeliku kuhjumisel aktiveeruvad valuretseptorid ja tulemuseks on valuaisting, mis nõrgestab kahjustatud lihast ja aeglustab paranemist. Kinesioteibi toimemehhanism seisneb selles, et kui venitusasendisse viidud lihasele paigaldada
kinesioteip, siis selle normaalasendisse viimisel tekivad teibile ja selle all asetsevale nahale väikesed kortsukesed. Kortsukesed tekitavad nn. naha ülesse tõstmise efekti ning suurendavad vaba ruumi naha ja nahaaluse koe vahel. Selle tulemusel paraneb lümfivedeliku ringlus ja kiireneb iseeneselik paranemisprotsess. Valuvaba liigutamine koos teibi pideva nahka tõstva toimega kiirendab oluliselt kudede taastumist, tursete alanemist ning lihaste jõu-ja elastsusomaduste paranemist.

KINESIOTEIBI KASULIKUD TOIMED

Vähendab valu. Alandab põletikku ja turset. Ennetab ja/või leevendab krampide teket. Kiirendab ülekoormatud lihaste paranemist. Aitab taastada lihase pikkust, jõudu ja toonust. Toestab lihaseid/liigeseid ilma nende liikumisulatust piiramata. Võimaldab jätkata sportimist, juhul kui vigastus seda pärsib.

KINESIOTEIBI KASUTUSVALDKONNAD:

Kinesioteipi kasutatakse peamiselt spordivigastuste ennetamise ja ravimise valdkonnas. See on mõeldud kasutamiseks nii profisportlastele kui ka tavaharrastajaile, kelle prioriteediks on sportimist jätkata ka juhul, mil spordivigastus tulemusi pärssida võib. Samuti sobib kinesioteip edukalt inimestele, kes oma töös puutuvad kokku sundasenditega ja nende tõttu tekkinud lihaspingetega. Peamised vaevused mille puhul kinesioteipi kasutatakse on kõik skeletilihassüsteemiga seotud pinged ja valud. Kõige tüüpilisemalt alaseljavalu, kaelapinge, põlveliigese valu jne. Teip toimib väga hästi tursete ja sinikate korral. Lisaks on võimalik leevendada näiteks menstruatsioonivalu ja seedehäireid. Kinesioteibi mõju sõltub peaasjalikult teibi paigaldamise oskusest ja põhimõtete tundmisest. Kinesioteipide värvid ei erista teibi tugevust ega mõjusust, kõik on sarnaselt valmistatud.

SOOVITUSED KINESIOTEIBI ISESEISVAKS KASUTAMISEKS:

1) Kui võimalik,siis enne kinesioteibi kasutamist konsulteeri füsioterapeudiga ja järgi tema poolt antud juhiseid.
2) Selleks et kinesioteip paremini peal püsiks:
– Puhasta teibitava piirkonna nahk õlist, higist ja mustusest.
– Samuti tuleks teibitavast piirkonnast eemaldada tihedam karvastik.
– Lõika teibi nurgad kumeraks.
3) Teibi paigaldamiseks:
– Tundliku naha puhul soovitame kasutada väikest test-tükki. Peata kasutamine kohe kui
tekib nahaärritus!
– Leia valulik lihas.
– Lõika teipimiseks sobiva pikkuse ja laiusega teip.
– Vii valulik lihas venitatud asendisse ja aseta kinesioteip seda liigselt venitamata selle peale.
– Hõõru paigaldatud kinesioteipi 3-4 korda, et see paremini kinnituks.
– Kui kinesioteip on õigesti paigaldatud, tekivad lihase normaalasendisse viimisel teibi peale
kurrud.
– Ebamugavustunne ja sümptomite püsimine on peamine negatiivne mõju, mida valesti
paigaldatud kinesioteip endaga kaasa toob.
Kinesioteip eemalda nahalt rahulikult, karvakasvamise suunas ja teise käega nahka hoides. Nii väldid naha kahjustamist. Hoia teipi lastele kättesaamatus kohas, eemal otsesest päikesevalgusest ja kõrge temperatuuriga keskkonnast.
Proovi kinesioteipimist enne kui valuvaigistite järele haarad ja lase oma kehal ise paraneda.

The post Kinesioteip appeared first on MediCentrum.ee.

Miks kasutada pulssoksümeetrit?

Pülssoksümeeter on südame töö jälgimiseks: kuidas tal õnnestub verd ümber keha ringlema panna ja hapnikuga varustada. Iga kvaliteetne pulssoksümeeter määrab vere hapniku- sisalduse väga täpselt ja minimaalse veaga ning aitab teatud tõsiste haiguste korral oma seisundit palju efektiivsemalt jälgida. Niisiis on tegu tervist monitooriva seadmega. Pulssoksümeetri langevad näidud aitavad vahel olukorra halvenemist näidata juba enne seda, kui haiguse süvenemisele viitav pidev õhupuuduse ja hingamisraskuse tunne ei ole veel tekkinud.

Kuidas seadet kasutada?

Õnneks pole seadme kasutamine raketiteadus – pane see lihtsalt sõrme (tavaliselt nimetissõrme) otsa nii kaugele kui võimalik. Seejärel teostatakse mõõtmine vastavalt seadmega kaasas olevatele juhistele. Et seade näitaks tulemusi õigesti ära liigu seadme töö ajal, sõrm peab olema soe ning sõrmeküüned ei tohi olla väga pikad. Mõõtmistulemusi võib samuti häirida küünelaki või geelküünte kandmine ja pigmenti sisaldavate kreemide kasutamine. Pulssoksümeetri LED valgus tungib läbi nahakoe, et vere hapniku kogus tuvastada. Esimesed tulemused peaksid ilmuma minuti jooksul.

Kuidas pulssoksümeeter hapnikku tuvastab?

Hapnik liigub läbi keha koos hemoglobiinimolekulidega, seega arvutab pulssoksümeeter hemoglobiini hapnikuga küllastumise taseme, mida väljendatakse protsentides. Kui pulssoksümeeter asetada sõrmele, kasutab see kahte LED-i. Esimene tuvastab küllastumata, teine küllastunud verd. Seejärel arvutab pulssoksümeetrisse
ehitatud detektor nende kahe pirni valguse neeldumise, mis määrab hapniku koguse veres.

Mida ekraanil olevad numbrid näitavad?

Kvaliteetne pulssoksümeeter näitab tavaliselt kahte näitu:
1. SpO2– vere hapnikusisaldus protsentides.
2. PRbpm– pulsisagedus löökides minutis

Tavaline ja tervislik vere hapniku küllastustase (SpO2) on vahemikus 95-100%. Antud tasemest madalamad väärtused võivad viidata hingamishäiretele ja vajavad uurimist. Väärtused alla 95% tähendavad hapnikuvaeguse ohtu (91% kuni 94%). Hapnikuvaegus ehk  hüpoksia on seisund, mille korral kudede varustamine hapnikuga langeb alla teatud füsioloogilise alampiiri. Tee kordusmõõtmine tunni jooksul – kui näit püsib sama, võta ühendust oma arstiga.

Alla 90% näit viitab olulisele hapnikuvaegusele. Tee kordusmõõtmine paari minuti jooksul uuesti. Kui näit püsib endiselt madal, pöördu esimesel võimalusel arsti poole. Ise autot juhtida ei tohiks. Pulsisagedus (PRbpm) näitab südamelöökide arvu ühes minutis. Tavaliselt vastab pulsisagedus südamelöökide arvule. Üldiselt jääb inimeste pulsisagedus vahemikku 60 – 90 lööki.

Mida pulssoksümeetrit valides silmas pidada?

Turul olevate pulssoksümeetrite mudelite valik on väga lai ning sobivaima valimine võib olla keeruline. Siin on mõned nüansid, mida meeles pidada, kui oled valimas pulssoksümeetrit: Alustuseks tasub teada, et CE kvaliteedimärgis tähendab, et seade vastab kvaliteedistandarditele ning on usaldusväärne.
Enamus mudelitel on värviline ekraan, toiteks on kas parareid või aku, osadel on sisse ehitatud ka mälu – see hõlbustab tervisel silma peal hoidmist.
Endale sobivat mudelit valides tasuks vaadata, kas seadmel on automaatne väljalülitus, patarei tühjenemise indikaator, reguleeritav ekraani eredus, 4 või 7 ekraanivormingut.
Kui pulssoksümeetrit kasutab vanem inimene, kelle silmanägemine on halvenenud või kannatate ise nägemisprobleemide all, siis on väga oluline jälgida, et pulssoksümeetri näidud oleksid hästi loetavad ja ekraan piisavalt suur. Mõned pulssoksümeetrid sobivad kasutamiseks ainult täiskasvanutele, teised ainult lastele.
Enne kui otsustada, millist pulssoksümeetrit valida, tuleb välja selgitada, kas konkreetne mudel sobib inimesele, kellele see ostetakse.

Meie valikus on:

Pulssoksümeeter Beurer

Pulssoksümeeter lastele

The post Pulssoksümeeter- vere hapnikusisalduse mõõtja appeared first on MediCentrum.ee.

Päikese kasulikkus

Valguse ja soojuse allikas

Päike kiirgab valgust ja soojust, mis on elu aluseks. Valgus võimaldab fotosünteesi, mis on protsess, mille käigus taimed muundavad päikeseenergiat keemiliseks energiaks. Päikese soojus aitab reguleerida kliimat ja on oluline tegur ilmastikumustrite kujunemisel.

Vitamiin D süntees

Inimeste jaoks on päike vajalik D vitamiini tootimiseks naha kaudu. Vitamiin D on oluline kaltsiumi imendumiseks ja luude tugevdamiseks. Päikesevalguse puudumine võib põhjustada vitamiini puudust, mis võib omakorda viia terviseprobleemideni, näiteks luude hõrenemiseni.

Vaimne tervis

Päikesevalgusega kokkupuude mõjutab positiivselt meie vaimset tervist. Päike stimuleerib serotoniini tootmist ajus, mis on seotud meeleolu parandamise ja heaolutundega. Seetõttu võib päikesepaisteline ilm aidata vähendada stressi, ärevust ja depressiooni ning parandada üldist vaimset heaolu.

Energiaallikas

Päike on suurepäreaseks energiaallikaks. Päikeseenergiat saab muundada elektrienergiaks päikesepaneelide abil, mis pakuvad keskkonnasõbralikku ja taastuvat energiat. Päikeseenergia kasutamine vähendab fossiilkütuste tarbimist, õhusaaste ja kliimamuutuste riske.

Kuigi päike on väga kasulik, on oluline olla teadlik ka päikesega seotud riskidest ning võtta kasutusele vajalikud ettevaatusabinõu, et vältida päikesepõletust ja nahavähki. Väga oluline on viibida päikese käes mõõdukalt, kasutada päikesevarjusid, päikesekaitsekreeme ja sobivat riietust.

Päikese kahjulikkus

Päikesepõletus

Liigne kokkupuude päikesekiirgusega võib põhjustada päikesepõletust. See ilmneb nahapunetuse, valu, villide ja naha koorumise näol. Pikaajaline ja korduv päikesepõletus suurendab nahavähi riski.

Nahavähk

Pikaajaline kokkupuude päikesega, eriti kui nahk on kaitseta, suurendab nahavähi riski. Ultraviolettkiirgus päikesekiirguses võib kahjustada naharakke ja põhjustada DNA muutusi, mis võivad viia vähkkasvajate tekkeni.

Vananemisilmingud

Pikaajaline kokkupuude päikesega võib kiirendada naha vananemist. UV-kiirgus põhjustab kollageeni lagunemist nahas, mis viib kortsude, naha lõtvumise ja pigmendilaikude tekkeni.

Silmakahjustused

Päikesekiirgus võib kahjustada ka silmi. Korduv kokkupuude UV-kiirgusega võib põhjustada sarvkesta põletikku, silmaläätsede hägustumist ja silma keskosas oleva nägemisnärvi kahjustust.

Immuunsüsteemi pärssimine

Pikaajaline päikese käes viibimine võib häirida immuunsüsteemi toimimist. See võib suurendada riski nakkushaiguste suhtes ja vähendada immuunvastust teatud haigustele.

Kuidas viibida päikese käes ohutult?

Nagu eelnevalt selgus, on päikesel palju nii kasulikke kui ka kahjulikke omadusi. Kuidas siis viibida päikese käes ohutult ja võtta maksimum selle positiivsetest omadustest?

Selleks on mõned tõhusad meetodid:

Kasuta päikesevarju

Kui võimalik, jää päikese käes olles varju, eriti kõige intensiivsematel tundidel, milleks on üldjuhul 10.00-16.00. Päikesevarju all viibimine vähendab otsest päikesekiirgust nahal.

Kanna kaitseriietust

Kanna pikkade varrukatega särke, pükse, kleite ja seelikuid, mis kaitsevad nahka päikese eest. Valige tihedad kangad, mis ei lase läbi palju päikesevalgust.

Kasuta laia spektriga päikesekaitsekreemi

Kanna päikesekaitsekreemi kõigile avatud nahapiirkondadele. Valige kreem, mis kaitseb nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest ning millel on vähemalt SPF 30.

Kandke kreemi vähemalt 15-30 minutit enne päikese kätte minekut ning korrake seda vähemalt iga kahe tunni tagant või pärast ujumist.

Kanna päikeseprille

Kanna päikeseprille, millel on UV-kaitse, et kaitsta oma silmi kahjuliku päikesekiirguse eest. Vali prillid, mis blokeerivad vähemalt 99% UV-kiirgusest.

Hoidu päikesepõletusest

Väldi päikesepõletust, mis võib tekkida liiga pikaajalisest kokkupuutest päikesega. Kui tunned, et nahk hakkab punetama, siis liigu varju. Kindlasti tuleb meeles pidada, et ka pilvise ilmaga võib UV-kiirgus endiselt mõjuda. Päikesekaitse on oluline aastaringselt, mitte ainult suvel!

Kuidas valida sobiv päikesekreem?

Üheks olulisemaks vahendiks naha eest hoolitsemiseks on päikesekreem.

Toome välja mõned soovitused, kuidas valida endale kõige õigem kaitsevahend:

Laia spektriga päikesekaitsekreem

Vali päikesekaitsekreem, mis pakub kaitset nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest. Laia spektriga kreem kaitseb nahka päikesepõletuse, nahavähi ja enneaegse vananemise eest.

SPF ehk päikesekaitsefaktor

Päikesekaitsekreemide puhul on oluline SPF – see näitab, kui hästi kreem kaitseb UVB-kiirguse eest. Soovitatav on kasutada vähemalt SPF 30 kreemi, mis blokeerib umbes 97% UVB-kiirgusest. Kui soovid suuremat kaitset, võid valida ka kõrgema SPF-ga kreemi.

Kogus ja sagedus

Kanna päikesekaitsekreemi piisavas koguses –  soovitatav on kasutada umbes 2 milliliitrit kreemi ruutsentimeetri naha kohta. Oluline on kanda kreemi ühtlaselt kõigile avatud nahapiirkondadele. Korda kreemi kandmist vähemalt iga kahe tunni tagant või pärast ujumist, higistamist või rätikuga kuivatamist.

Õige kasutamine

Enne päikesekaitsekreemi kasutamist lugege alati tootepakendil olevaid juhiseid. Enamik kreeme tuleb kanda nahale umbes 15-30 minutit enne päikese käes viibimist, et see saaks nahal täielikult imenduda.

Kaitse kogu päevaks

Ära piirdu päikesekaitsekreemi kasutamisega ainult rannas või suviste tegevuste ajal. Päikese eest tuleb end kaitsta igapäevaselt, olenemata aastaajast. Päikesevalgus tungib läbi pilvede ja võib mõjuda ka läbi klaasi, seega kasuta kreemi ka siis, kui viibid siseruumides või pilvise ilmaga.

Päikesekreem on küll üks parimaid vahendeid otseselt naha kaitsmiseks, aga oluline on meeles pidada, et päikesekreem on vaid üks osa päikese kaitsevahendist. Samuti on oluline intensiivsete päikesekiirte korral viibida võimalusel varjus ja kanda sobivaid riideid.

Kvaliteetsed päikesekaitsevahendid

Meie valikus on Australian Gold® päikesekaitsekreemid, mis on tõeliselt kvaliteetsed ning ületavad ka kõige nõudlikuma kliendi ootused.

Australian Gold® arendus ja tootmiskeskus asub Indianapolises, USAs. Bränd on olnud päevituskosmeetika turul üle 30 aasta ning tooted on esindatud üle 50s riigis. Australian Gold päikesekaitsekreemid pakuvad laia spektriga kaitset nii UVA- kui ka UVB-kiirguse vastu. Need sisaldavad looduslikke koostisaineid, taimsete ekstraktide ning eksootiliste õlide kombinatsioone. Päikesekaitsekreemide hulka kuuluvad ka niisutavad koostised, antioksüdandid ja pronksistajad, mis annavad nahale tervisliku jume ning aitavad ennetada kuivamist ja nahaärritust.

Australian Gold Spf 15 Spray Gel Bronzer ja Australian Gold Spf 30 Spray Gel Bronzer on veekindlad päikesekaitsespreid isepruunistajatega. Pudelil on mugav pump, mis võimaldab maksimaalset kontrolli ja rikkalik segu imendub kergesti nahka ja annab värske enesetunde.

Toode sisaldab:

• Kakadu ploomi, mis on kõrgeima C-vitamiini sisaldusega mistahes puuviljast, on tuntud kui kollageeni tootmise edendaja, mis aitab kaitsta ka vabade radikaalide eest.
• Teepuuõli, mis on võimas antioksüdant, aitab nahka õrnalt puhastada sileda naha saamiseks.
• Päevalilleseemneõli ja oliivõli niisutavad nahka sügavuti, et saada sile hüdreeritud nahk.
• Aloe vera, mis rahustab ja hooldab nahka naturaalselt.
• Pruunistaja karamell, mis annab nahale rikkaliku kuldse sära koheseks värviks.

Seega kui soovid kaitsta oma nahka ja seejuures saavutada kaunis jume, siis Australian Gold Spf Spray Gel Bronzer on kõige õigem valik.

Pere pisematele on ainuõigeks valikuks spetsiaalselt lastele mõeldud Australian Gold SPF 50 Lotion KIDS. Kreem pakub kõrget kaitset kahjuliku kiirguse eest ja blokeerib UVA ja UVB kiiri ning on parimaks päikesekaitseks lapsele.

Kui juhtub, et unustasid kasutada päikesekaitsekreemi või jäid kogemata liiga kauaks päikese kätte on  Australian Gold Shooting Aloe geel parim lahendus leevendamaks päevitusjärgset kipitustunnet. Geel pehmendab ja toidab nahapõletusi, naha ärritusi ning kuiva ja karedat nahka. Geeli koostises on Aloe vera, roheline tee, akaatsia ekstrakt, vitamiinid C ja E.

Tutvu ka meie teiste toodetega: https://medicentrum.ee/kategooria/paikesekaitse/

The post Päikesekaitsevahendid – suurim teene sinu nahale appeared first on MediCentrum.ee.

Mis on infrapunakiirgus?

Infrapunakiirgue olemasolu avastas Inglise astronoom sir William Herschel 1800. aastal päikese soojusefekti uurides. Ta lasi päikesevalguse läbi prisma, et näha selle valgusspektrit. Liigutades valgusspektris klaasist termomeetrit, sai ta kindlaks teha iga värvi soojusefekti alates sinisest ja lõpetades punasega. Selgus, et soojusefekt tõusis sinise juurest punase juurde liikudes. Herschel avastas juhuslikult, et soojusefekt tõusis ka pärast nähtava spektri punast osa. See viis infrapunakiirguse laineala avastamiseni elektromagnetilises spektris.

Infrapunakiirgus ei ole nähtav, aga me tunneme seda keha soojusena, kui infrapunalambi kiirgus puutub meie nahaga kokku. Infrapunakiirgusel on mitmeid eeliseid –  see on kahjutu, mittetoksiline, keskkonnasõbralik ja ei põhjusta elektromagnetilist saastet nagu mõned teised elektromagnetilised kiirgused. Spetsiifilse lainepikkusega kiirgus tungib sügavale lihaskudedesse ja siseorganitesse, tekitamata seejuures palavustunnet. Kiirgavat soojusenergiat talletab hästi vesi, mida leidub meie kehas koguni 75 protsenti.

Infrapunakiirgus on laialdaselt kasutusel meditsiinis, kus seda kasutatakse valu leevendamiseks, põletiku vähendamiseks ja kiirendatud paranemise soodustamiseks. Kiirgust kasutatakse ka igapäevaelus, näiteks puldiautomaatide, turvaseadmete ja kodumasinate nagu infrapunaahi ja infrapunalampide juhtimiseks.

Kellele on mõeldud infrapunalamp?

Infrapunalamp on mõeldud inimestele, kes soovivad leevendada lihasvalu, liigeste jäikust, krampide ja pingete sümptomeid ning vabandeda sporditraumast ja stressist. Infrapunalambid on üldiselt turvalised, aga igaks juhuks tuleb enne nende kasutamist konsulteerida arstiga, et veenduda, et see sobiks konkreetse tervisemure jaoks. Samuti tuleks järgida tootja juhiseid ja vältida liiga pikka kokkupuudet lambiga, et hoiduda nahapõletustest või muudest kahjustustest.

Infrapunakiirguse kasulikkus

Soojusteraapia oli hinnatud ravimeetod juba iidsetest aegadest ja see on hea alternatiiv ravimitele. Külmetuste korral leevendab õigeaegne ravi infrapunalambiga haiguse kulgu ja kiirendab haigusnähtude kadumist. Palaviku korral tuleb aga siiski arstiga konsulteerida. Infrapunavalgusel on suurepärane põletikuvastane toime, see soodustab keha paranemist, seetõttu kasutatakse seda ravi vajavates piirkondades. Soojus vähendab lihaspinget ning liigesjäikust, stimuleerib kehas taastumisprotsesse ja puhastab nahka.

Samuti võib infrapunakiirgust kasutada paralleelravivahendina kõrva-, nina- ja kurguhaiguste puhul ning samuti näo- ja iluhoolduses, eriti ebapuhta naha puhul. Seadme infrapunakiirgus ei sobi naha pruunistamiseks.

Infrapunalampide mõju:

• Ei eralda elektromagnetväljja ega kujuta endast terviseohtu
• Kiirgust saanud naha verevarustus paraneb ning ainevahetusprotsessid kiirenevad.
• Tugevdab organismi ja peatab viiruste paljunemise
• Aitab külmetuse korral
• Aitab erinevate nahahaiguste korral
• Stimuleerib vereringet
• Leevendab valu
• Toimib rahustavalt, vähendab väsimust ja stressi
• Stimuleerib lihaspingeid
• Soodustab haavade paranemist

Infrapuna on 100% turvaline soojus, mis on sarnane meile tajutava päikeselt langeva soojusega, kuid mis ei sisalda kahjustavat ultraviolett kiirgust.

Kuidas kasutada infrapunalampi?

Raviefekti mõjutavad soojuskiirguse lainepikkus, doseerimise aeg ja tugevus. Kiirguse kestus sõltub patsiendi tundlikkusest, raviseansid võiksid vastavalt vajadusele toimuda 1-2 korda päevas, 5-12 minutit korraga. Alustada võiks alati lühemate protseduuridega, sest mõnel inimestel võib erandjuhtudel ka õige kasutuse korral tekkida soojusele allergiline reaktsioon või ülitundlikkus. Kindlasti tuleks jälgida, et tunneksite soojust meeldivana, vahemaa peaks olema vähemalt 80cm. Kui soojus tundub ebameeldivalt kuum tuleb vahemaad suurendada.

Vali õige lamp

Infrapunalampe on erineva võimsuse ja lainepikkusega, vali lamp vastavalt oma vajadustele ja eelistustele.

Paiguta lamp õigesti

Paiguta lamp nii, et see oleks umbes 30-60 cm kaugusel ravitavast piirkonnast ja oleks suunatud sellele piirkonnale.

Valmista ravitav piirkond ette

Enne infrapunalambi kasutamist puhasta ja kuivata ravitav piirkond. Eemalda kõik ehted ja riided, mis võivad takistada kiirguse levikut.

Reguleeri valgusvõimsust

Infrapunalambi valgusvõimsus peaks olema reguleeritud vastavalt sinu vajadustele. Alusta madalama võimsusega ja suurenda seda järk-järgult vastavalt oma mugavustasemele.

Kasuta lampi õigesti

Hoia infrapunalampi ravitava piirkonna kohal ettenähtud aeg. Liiguta lampi aeglaselt ümber ravitava piirkonna, et tagada ühtlane soojendamine. Vajadusel võib protseduuri korrata mitu korda päevas.

Järgi ohutusjuhiseid

Infrapunalambi kasutamisel järgi kindlasti ohutusjuhiseid. Ära kasuta lampi üle soovitatava aja ning hoia seda alati turvalises kauguses nahast ja teistest materjalidest, et vältida põletusi või muid kahjustusi.

Meie valikus on:

Infrapunalamp IL50

Võimsus: 300 W

Digitaaltaimeri funktsioonidega

Reguleeritav kaldenurk

100% UV-kaitsega keraamiline klaasplaat

Infrapunalamp IL21

Võimsus: 150W

5 erinevat kaldeasendit mugavaks kasutamiseks

Päevavalguslamp

Valgus, eriti päikesevalgus, on eluks hädavajalik ja sellel on otsene mõju inimkehale.  See aitab kehal toota D-vitamiini, mis on vajalik tugevate luude ja terve immuunsüsteemi jaoks ning samuti aitab see reguleerida meie bioloogilist kellamehhanismi ja parandada meeleolu. Päikesevalgus kontrollib kaudselt melatoniini tootmist, mis jõuab verre ainult pimedas. See hormoon näitab kehale, et on aeg magama minna. Seetõttu toodetakse vähema päikesepaistega kuude jooksul rohkem melatoniini, mistõttu on hommikuti ka raskem üles tõusta.
Hea uudis on see, et enam ei pea valgusdoosi saamiseks teraapiakabinetti suunduma. Meie valikus olevate spetsiaalsete päevavalgusteraapia lampide abil saab iseseisvalt valgusravi teostada kodust lahkumata. Lisaks mugavusele on see ka väga säästlik lahendus.

Kellele on mõeldud valgusravi?

Valgusravi sobib peaaegu kõigile, mõne erandiga – see ei sobi silmahaiguste korral, diabeedihaigetele ja mõningaste ravimite võtmise ajal. Samuti tuleks ettevaatlik olla neil, kelle nahk on päikese suhtes tundlik. Oluline on märkida, et mõned inimesed võivad olla päevavalguslambi suhtes tundlikud ja see võib põhjustada silmadele pinget või peavalusid. Kui teil on tundlikkus valguse suhtes konsulteerige enne lambi soetamist spetsialistiga.

Valgusteraapia kasulikkus

Valgusteraapia on tavaliselt seotud hooajalise depressiooni raviga, kuid seda võib kasutada ka muude haigusseisundite, nagu unehäirete, väsimuse ja ärevuse leevendamiseks. Valgusteraapia toimib stimuleerides ajust serotoniini ja melatoniini tootmist. Serotoniin on neurotransmitter, mis on seotud meeleolu ja enesetunde reguleerimisega, samas kui melatoniin on hormoon, mis reguleerib une-ärkveloleku rütmi. Valgusteraapia aitab reguleerida nende ainete tootmist kehas, aidates seeläbi leevendada sümptomeid. Samuti võib lampide kasutamine aidata ka parandada vaimset fookust ja produktiivsust, eriti kui inimene veedab suure osa päevast siseruumides või tal on vähe võimalusi päevavalguse käes viibimiseks.

Päevalampide mõju:

• Vähendab valu intensiivsust
• Tugevdab lihaseid ja suurendab keha liikumist
• Parandab liikuvust ja liigutuste kiirust
• Parandab unekvaliteeti
• Lõõgastab ning rahustab

Kuidas kasutada päevavalguslampi?

Päevavalgust imiteeriva lambi efekt seisneb selles, et lamp, mille all inimene istub, on umbes 15 korda eredam tavalisest toavalgustist. Lambi all tuleb istuda umbes 20-30 minutit ja juba peale ühte seanssi peaks inimene tundma, et ta on saanud juurde energiat ja üldine enesetunne on paranenud. Võimalusel kasutage päevavalgusteraapiat kohe pärast ärkamist.

Meie valikus on:

Päevavalguslamp tl80

Valguse intensiivsus: 10 000 luksi

Värvustemperatuur: 6500k

Valgustuspind: 39 x 32 cm

Päevavalguslamp tl41

Valguse intensiivsus: 10 000 luksi

Värvustemperatuur 6500k

Valgustuspind: 27 x 20,7 x 8 cm

The post Terviseprobleemidele vastu koos infrapuna- ja päevavalguslambiga appeared first on MediCentrum.ee.

IvyBears on loodud 2012. aastal Saksamaal Kölnis. Ettevõtte sünniloo taga on kaks sõpra, kes kannatasid juusteprobleemide käes ja nende arvates ei leidunud probleemile efektiivseid vahendeid. Enamik olemasolevaid toidulisandeid maitses kohutavalt või neid oli ebamugav tarbida. Seega otsustatiluua ise vitamiinide sari, mis lahendaks nende probleemid. Toote loomisel saadi inspiratsiooni naaberlinnas kummikomme tootva ettevõtte kummikarudest ning nii otsustati luua kummikaru välimusega efektiivne toidulisand, millel on boonusena ka hea maitse.

IvYBears kummikarud on nüüdseks Euroopa enimmüüdud vitamiini kompleks juustele, mis sobivad ideaalselt nõrkadele, kahjustatud ja tuhmidele juustele. Teaduslikult formuleeritud juuste kasvu toetav kompleks on loodud biotiini, foolhappe ja C-vitamiini põhjal, mis on vajalikud toitained tugevate ning tihedate juuste kasvuks. Samuti võitleb toidulisand juuste väljalangemise vastu ning reguleerib peanaha rasueritust. Tulemuseks on tihedad, säravad ning elujõulised juuksed. Kummikarud on 100% taimsed, gluteeni- ja sojavabad. Valmistatud ilma kunstlike magusainete ja maitsetugevdajateta.

Juuksekasvu vitamiinid IvyBears kummikarud sisaldavad:

• Biotiin – paneb juuksed kasvama ja särama ning on ideaalseks vastumürgiks katkistele ja õhukestele juustele.
• Foolhape – vähendab juuste väljalangemist, annab neile elujõudu ning reguleerib peanaha rasueritust.
• C- vitamiin – soodustab juuste kasvu ja annab juustele tugevust, kuna kaitseb juuste juuri oksüdatiivse stressi kahjustavate omaduste eest.

Biotiin

Biotiin tuleb kreekakeelsest sõnast bios, mis tähendab elu. Biotiin on üks tähtsamaid vitamiine kasvamise, sealhulgas rakkude kasvamise ja uuenemise tagamisel.
Biotiin on elutegevuseks oluline kõigile organismidele ning seda sünteesivad taimed ja mikroorganismid, kuid loomadel ja inimesel on biotiini süntees puudulik.

Biotiini on vaja:

• rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning osade aminohapete ainevahetuses
• valkude, foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini ainevahetuses

Biotiini puudujääginähud esinevad tavaliselt vaid juhtudel, kui:

• dieet koosneb suurtest kogustest tooretest munavalgetest, sest toores munavalges leiduv avidiin seob
  ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks, kuid kuumtöötlemisel kaotab avidiin oma
  mõju
• kasutatakse liiga palju antibiootikume
• tarbitakse liigselt alkoholi
• tegemist on veenisisese toitmisega biotiinilisandita

Foolhape

Foolhape on üks B-grupi vitamiinidest, mis aitab kehal üles ehitada uusi rakke. Nende hulka kuuluvad ka punaseid verelibled, mille ülesandeks on viia rakkudesse hapnikku. Foolhappe abil kehas rakkude õige jagunemine ja selle vitamiini optimaalne kogus organismis aitab ära hoida negatiivsete protsesside tekke.

 Foolhape aitab kaasa:

• normaalsele vereloomele
• homotsüsteiini normaalsele ainevahetusele
• psühholoogilistele funktsioonidele
• immuunsüsteemi normaalsele talitusele
• väsimuse ning kurnatuse vähendamisele

C-vitamiin

C-vitamiin on efektiivne komponent nahahoolduses, võideldes hüperpigmentatsiooni, pigmendilaikude ja päikeselaikude vastu. See parandab naha ja epidermise üldist olukorda ning aitab nahka niisutada, erksamaks muuta, nahatooni ühtlustada ja annab sellele energiat.

C-vitamiini on vaja:

• naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude arenguks ja talituseks
• haavade normaalseks paranemiseks
• organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks
• organismi tulnud foolhappe muutmiseks folaatideks
• aju normaalseks funktsioneerimiseks

Juustevitamiinide kõrval on IvyBearsi valikus ka noorusliku naha saavutamiseks hüaluroonhappe ja kollageeniga kummikarud.

Vitamiinide toime:

• elastsem nahk
• säravam jume
• vananemisvastane
• nahka uuendav ja tugevdav
• sügavniisutav ja nahka pehmendav
• kortsude taandumine

Hüaluroonhape

Hüaluroonhape on inimorganismi loomulik aine. Selle põhiline osa asub nahas, liigeste vahelises vedelikus ja silmamunas. Organism ise toodab hüaluroonhapet ja kasutab teda liigeste määrdeainena ning naha niiskustaseme säilitajana. Umbes 50% organismi hüaluroonhappest asub nahas. Aja jooksul alaneb loomulikul teel hüaluroonhappe tase meie organismis — nahk hakkab kuivama, kestendama, peenete kortsudega kattuma, närbuma ja lotendama. Hüaluroonhape aeglustab naharakkude sarvestumist, viib välja toksiinid ja ainevahetuse produktid, taastab naha niiskustaset ja elastsust, ennetab kortsude ja teiste vananemistunnuste teket.

Hüaluroonhappe eelised:

• Soodustab tervemat nahka – ligikaudu pool keha hüaluroonhappest asub nahas, kus see seob ennast veega, et säilitada naha niiskustase. Meie naha loomulik vananemine ning kokkupuude päikesest tuleva ultraviolettkiirgusega, tubakasuitsuga ja keskonnasaastega võivad aga hüaluroonhappe taset nahas vähendada, toidulisandite võtmine võib seda langust ära hoida,
• Leevendab liigesvalu – kui liigesed on niisutatud, siis on vähem tõenäoline, et luud hõõruvad üksteise vastu, põhjustades valu. Hüaluroonhappe toidulisandid on kasulikud inimestele, kes kannatavad osteoartriidi ehk liigesekõhre kulumise all.
• Võib aidata vähendada refluksi sümptomeid – happe refluksi korral heidetakse mao sisu tagasi söögitorusse, põhjustades seejuures valu ja söögitoru limaskesta kahjustusi. Hüaluroonhape võib aidata söögitoru kahjustatud limaskesta rahustada ja kiirendada taastumisprotsessi.
• Aitab kuiva silma sündroomi korral – kuiva silma sündroom on silmahaigus, mis põhjustab silmades kipitust ja see  tekib kui pisaraid toodetakse liiga vähe ning silma pinda kattev niiskuskiht on ebaühtlane.

Kollageen

Kollageen on üks keha tähtsamaid ehitusvalke, mis töötab luude, hammaste, lihaste, liigeste, naha ja muu sidekoe loomisel. Inimorganism sisaldab vähemalt 28 kollageeni vormi, kuid 80–90% kollageenist on 1. tüübi kollageen, mida leidub luustikus, nahas, kõõlustes, veresoontes, sidekudedes ja organites.
Umbes 25-aastaselt hakkab inimese organism iga aasta kaotama umbes 1,5% naturaalset kollageeni, 35-aastaselt jääb meie organismis ligikaudu 15%, ning 45 aastaseks saamisel kuni 30% kollageeni puudu. Derma rakkudevahelise aine uuenemine aeglustub, rakud kaotavad niiskust, seetõttu hakkab organism vananema ning tema funktsioonid hääbuvad. Niipea kui organism kaotab võimet kollageeni produtseerimiseks, kajastub see eesotsas naha seisundis. Tekivad kortsud, venitusarmid, nahk muutub kuivaks, ilmneb elujõu üldine langus. Peale vanuse kiirendavad kollageeni kadu ebapiisav uni, stress, liigne päikesekiirgus, liigne suhkru ja alkoholi tarbimine, suitsetamine ja ebatervislik eluviis.

Viis põhjust, miks tarbida kollageeni:

• See on vananemisvastane – kollageen on nahale kriitiline komponent, hoides naha pingul ja elastsena. Toidulisandina aitab see hoida nooruslikkust ja vähendada kortse.
• Aitab vähendada tselluliiti ning taastab juuste ja küünte elujõu – kollageeni toidulisandi tarbimine aitab muuta naha elastsemaks. Selle tulemusel paistab nahk siledam. Lisaks nahka noorendavale toimele aitab kollageeni tarbimine tuua tuhmunud juustesse läike ning muuta küüned tugevamaks.
• Aitab ennetada liigesemuresid
• Toetab ainevahetust ja lihaseid
• Toetab südant

IvyBears ja muud vitamiinid leiad siit

The post IvyBears vitamiinid – salarelv kaunite juuste ja naha jaoks appeared first on MediCentrum.ee.

Vererõhuks nimetatakse survet, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on samuti üks olulistest näitajatest, mille kaudu saab anda esmase hinnangu inimese tervisele.

Vererõhunäitajad

Vererõhku mõõtes on mõõtmistulemuseks alati kaks numbrit.

Ülemine number ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mis näitab südame tööjõudlust.
Teine number on alumine ehk diastoolne vererõhk, mis näitab südamesse ringiga tagasi jõudva vere survet.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, mis on sinu pulsirõhk ehk ülemise ja alumise vererõhu vaheline erinevus. Eakamatel inimestel on see tavaliselt kõrgem kui noortel.

Normaalseks vererõhuks peetakse näitajaid <130/<85 mmHg
Piiripealseks vererõhuks peetakse 130–139/85–89 mmHg
Kõrge vererõhk on >140/>90 mmHg

Kõrge ja madal vererõhk

Kõrge vererõhk on ohtlik igas vanuses, kuid alates 30. eluaastast tasub oma vererõhku kontrollida juba sagedamini, kui vererõhu näitajad on piiripealsed või kui perekonnas on varasemalt esinenud kõrgvererõhktõbe.

Mida kõrgenenud rõhk meie kehaga teeb?

Kui inimesel on tuvastatud kõrge vererõhk, siis tähendab see seda, et süda ja arterid on suurema koormuse all kui peaksid olema. Suuremast koormusest võivad kahjustuda ka teised organid nagu näiteks aju ja neerud. Vahel harva kaasnevad kõrge vererõhuga peavalud, ninaverejooks, nägemisprobleemid, peapööritus, südamekloppimine ning iiveldus. Seega on oluline kõrgenenud rõhk võimalikult vara diagnoosida, et saaks võimalikult vara alustada raviga.

Suurem risk kõrgele vererõhule on inimestel, kes on ülekaalus, liiguvad vähe, suitsetavad, tarbivad rohkesti alkoholi, teevad rasket füüsilist tööd.

Selleks, et kõrge vererõhk normi viia, saab ise palju ära teha.

Järgnevalt toome välja mõned soovitused:

⦁ Toitu mitmekesiselt
⦁ Kasuta vähem soola
⦁ Liigu iga päev
⦁ Ära suitseta
⦁ Tarbi alkoholi mõõdukalt, vastavlt piirväärtustele
⦁ Maga piisavalt

Vastupidiselt kõrgele vererõhule on madal vererõhk ohutu, kuid siiski ebamugav. Kui kõrge vererõhu olemasolu ei pruugi ise tundagi, siis madala rõhuga on vastupidi – võid kogeda peapööritust ja minestust. Madalat rõhku ei saa ravida, aga sümptomeid saab leevendada – tuleb olla füüsiliselt aktiivne ning treenida võhma.

Vererõhu mõõtmine

Vererõhk on tervise jälgimisel väga oluline näitaja. Pikaajaline liiga kõrge vererõhk võib olla ohtlik. Vererõhumõõtja võimaldab iseseisvalt regulaarselt, lihtsalt ja kiiresti jälgida oma vererõhku.

• Esmalt tuleb kindlaks teha, et mansett sobib teie õlavarre mõõduga. Manseti balloon peab ümbritsema vähemalt 2/3 õlavarrest. Enamikule inimestele sobib standardmansett, aga kui õlavarre ümbermõõt on üle 41 cm, tuleb kasutada suuremat mansetti
• Pool tundi enne vererõhu mõõtmist vältige suitsetamist, ergutavate jookide joomist tugevat toidukorda ja füüsilist pingutust
• Istuge enne vererõhu mõõtmist vähemalt viis minutit
• Mansetivoolik asetage mõõtmisel arteri kohale, mis on näidatud vererõhumõõtja juhendis
• Mõõtke vähemalt 2x paariminutiliste vahedega samalt käelt vältimaks mõõtmisvigu

Meie valikus on vererõhumõõtja Beurer BM28 ja vererõhumõõtja Beurer BM58

Vererõhmõõtja Beurer BM28 sobib õlavarrele 22-42cm ja Beuer BM58 sobib õlavarrele 22-30cm.

The post Vererõhk – oluline tervisenäitaja appeared first on MediCentrum.ee.

Gripp on äge viiruslik haigus ning see levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. See ei ole lihtsalt tavaline külmetushaigus, vaid gripi tüsistused on tihti isegi hullemad kui Covid-19 puhul. Gripp võib tekitada tõsiseid tüsistusi nagu näiteka kopsupõletik, neeruvaagnapõletik ja krooniliste haiguste ägenemine.

Gripi tekitajaks ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad viirused ja need jaotatakse A, B ning C-tüübiks, millest kaks esimest, eriti A-gripp on inimesele ohtlikud. Seega on oluline haigusnähtude ilmnemisel teha võimalikult kiiresti gripi kiirtest.

Gripi kiirtestid

Viiruse tuvastamiseks on võimalik teha mugavalt kodus olles gripi kiirtest, mis tuvastab lisaks A ja B gripile ka COVID-19 viiruse.

Test võetakse nina eesosast kaaperoovist ning tulemuse saab juba 10-15 minutiga. Positiivne tulemus näitab, et proovis leidub SARS-CoV-2 ja/või A-gripi/B-gripi viiruse antigeene.

Soeta gripi kiirtest siit

Gripitüved

Hetkel levib laialdaselt A-gripp. Selle tüve puhul on oluline viirus tuvastada sümptomite tekkest enne 48h möödumist, sest siis on võimalik kasutusele võtta retseptiravim, mille toimeaineks on oseltamiviir,  mis pärsib viirusrakkude paljunemist organismis. Oluline on raviga alustada kahe päeva jooksul pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist.

Kui kroonilisi haigusi ei esine ning haigusnähud pole meditsiinilisest aspektist on ravi sümptomaatiline ning suunatud eelkõige haige vaevuste leevendamisele.

Haigestumise korral soovitatakse tarbida rohkelt vedelikku ja võtta C-vitamiini. Üle 38-kraadise palaviku puhul kasutada paratsetamooli 500mg 1-2 tabletti 6 tunnise vahega ja kui palavik ei alane, siis lisaks kasutada ka ibuprofeeni 400mg 1 tablett iga 8 tunni tagant.

Parim kaitse gripi vastu on aga vaktsineerimine, sest haigusel on palju tüsistusi nagu näiteks kopsupõletik, põskkoopapõletikud, aga ka krooniliste haiguste ägenemised. Lastel on peamiseks tüsistuseks keskkõrvapõletik.

Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi, seega parim aeg vaktsineerimiseks on tavaliselt oktoobrist detsembrini. Grippi haigestununa võivad seda raskemini põdeda riskirühmadesse kuuluvad – eelkõige üle 65a ning teatud kroonilisi haiguseid põdevad inimesed – mistõttu on rangelt soovitatav neil inimestel ennast lasta vaktsineerida.

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.

Gripi sümptomid

Gripiviiruse säilimine väliskeskkonnas:

• kõvadel pindadel (lauad, seinad, käepidemed) 24-48 tundi
• poorsetel materjalidel (riided, paber) 8-12 tundi
• niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi
• kätel massiivsel saastumisel kuni 3 tundi

Nakkusallikaks on haige inimene ja haige ohustab teisi päev enne sümptomite ilmumist, nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva.

Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Viirused võivad levida ka erinevatel pindadel olevate pritsmete kaudu, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades.

Tavapäraselt algab gripp äkiliselt – esineb kõrge palavik ja lihasvalu, kuid sel gripihooajal on tulnud ette ka seda, et gripp hiilib ligi vaikselt ning esmasteks sümptomiteks on vaid väike kehatemperatuuri tõus ja kurguvalu. Ägedamad kaebused võivad kesta mõnest päevast nädalani.

Nakkusohtlikkus ilmneb aga juba 1-2 päeva enne haigustunnuseid.

Sümptomite tekkimisel nagu palavik ja kurguvalu tuleks püsida kodus ning teha ka kiirtest, et haigust efektiivsemalt ravida. Tavaliselt on gripi peamisteks sümptomiteks täiskasvanutel kiiresti ja kõrgele tõusev palavik, peavalu, nohu, köha ja kurguvalu.

Kui aga pole ennast lasknud vaktsineerida ning kahtlustad endal grippi, siis tuleks kindlasti ennast testida. Testi tulemused saad teada juba umbes 10 minuti jooksu

Gripi testimine

Meie valikus on Gripi ja COVID-19 kiirest, mis on mõeldud kodukasutuseks ning tuvastab Covid-19, A ja B grippi.

Kiirtesti korduma kippuvad küsimused:

1. Kuidas SARS-CoV-2 ning A-gripi ja B-gripi viiruse antigeenide ühiskiirtest töötab?

Test on ettenähtud enda kogutud kaaperoovides SARS-CoV-2 ja/või A-gripi/B-gripi viiruseantigeenide kvalitatiivseks tuvastamiseks.

Positiivne tulemus näitab, et proovis leidub ülal toodud viiruse antigeene.

2. Millal tuleb testi kasutada?

SARS-CoV-2 ja/või A-gripi/B-gripi viiruse antigeeni saab tuvastada ägeda hingamisteede infektsiooni korral, soovitatav on test teha siis, kui kahtlustatakse nakatumist COVID-19 ja/või A-gripi/B-gripi viirusega.

3. Kas tulemus võib olla vale?

Tulemused on täpsed, kui juhiseid järgitakse hoolikalt.

Siiski võib tulemus olla vale, kui proovide võtmise maht on ebapiisav või SARS-CoV-2 ning A-gripi ja B-gripi viiruse antigeenide ühiskiirtest saab enne testi tegemist märjaks või kui ekstraheerimisproovi tilkade arv on väiksem kui 3 või suurem kui 4.

Lisaks on immunoloogiliste põhimõtete tõttu harvadel juhtudel võimalik, et tulemused on valed. Immunoloogilistel põhimõtetel põhinevate testide korral on alati soovitatav konsulteerida arstiga.

4. Kuidas testi mõista, kui joonte värv ja intensiivsus on erinevad?

Joonte värv ja intensiivsus ei ole tulemuse tõlgendamisel olulised.

Jooned peavad olema homogeensed ja selgesti nähtavad. Test on positiivne hoolimata testjoone värvi intensiivsusest.

5. Mida teha, kui tulemus on negatiivne?

Negatiivne tulemuse tähendab seda, et olete negatiivne või on viiruskoormus liiga väike, et seda saaks testiga tuvastada.

Siiski on võimalik, et käesolev test annab mõnel COVID-19 ja/või A-gripi/B-gripi viirusega inimesel negatiivse tulemuse, mis on valenegatiivne

See tähendab, et kuigi test on negatiivne, võib teil ikkagi olla COVID-19 ja/või A-gripi/B-gripi viirus.

Lisaks võite end uue testikomplektiga uuesti testida. Kahtluse korral korrake testi 1–2 päeva pärast uuesti, kuna koroonaviirust/gripiviirust pole võimalik kõikide nakkusfaaside puhul täpselt tuvastada. Distantsi- ja hügieenireegleid peab endiselt järgima.

Isegi negatiivse testitulemuse korral peab järgima distantsi- ja hügieenireegleid.

6. Mida pean tegema, kui testi tulemus on positiivne?

Positiivne tulemus tähendab SARS-CoV-2 / A-gripi/B-gripi viiruse antigeenide olemasolu.

Positiivsed tulemused tähendavad, et teil on suure tõenäosusega COVID-19 ja/või gripp.

Jääge kohe eneseisolatsiooni vastavalt kohalikele juhistele ja võtke vastavalt kohalike ametiasutuste eeskirjadele viivitamata ühendust oma perearstiga.

Teie testitulemusi kontrollitakse üle PCR-il põhineva kinnitustesti abil ning seejärel selgitatakse teile edasisi samme.

The post Gripp – mitte ainult tavaline külmetushaigus appeared first on MediCentrum.ee.

Nitriilkummi esimene kommertstootmine algas Saksamaal 1935. aastal. Nitriili kasutatakse kaablikattena, kütusevoolikutes, tihendites, printeri vormirullides ja kinnaste valmistamisel. 

Nitriilkindad

Nitriilkindad on valmistatud nitriilkummist ning neid kasutatakse laialdaselt nende suurepäraste kaitseomaduste ja lateksvalkude puudumise tõttu. Erinevalt latekskinnatest ei tekita nitriilkindad allergilist reaktsiooni ning isegi kui sul endal ei ole lateksi vastu allergiat, siis inimene, kellega sa kokku puutud ,võib olla lateksi suhtes allergiline. 

Nitriilkindad on BPA-vabad, lateksivabad, ftalaadivabad, vinüülivabad, MBT-vabad ja puudrivabad. Nende kinnaste kemikaalitaluvus suurem kui teistel ühekordselt kasutatavatel kinnastel. Selle põhjuseks on asjaolu, et nitriilkummil on parem vastupidavus kemikaalidele, hapetele ja õlidele. Võrreldes neopreenkinnastega on need ka rohkem torke- ja lõikekindlamad.

Nitriilkindad on hea elastsusega, vastupidavad ja vettpidavad. Need kohanduvad käe kujuga ning tekstuursed sõrmeotsad tagavad hea haardavuse. Samuti on kinnastel klooritud viimistlus, mis muudab nende kätte panemise ja ära võtmise lihtsamaks ka siis kui käed on märjad. 

Nitriilkinnastel on väga lai kasutusvaldkond –  lubatud kasutamiseks meditsiinis AQL 1,5, iluvaldkonnas, toiduainetööstuses toiduainete käitlemisel, majapidamistöödes, autoremondis jne. Kui aastal 2009 moodustas nitriil ainult 22% kogu lateksi- ja nitriilkinnaste toodangust, siis nüüdseks moodustab see juba üle 50%.

Meie valikus on tume- ja helesinised, mustad, roosad, lillad ja rohelised nitriilkindad

Üheksa põhjust miks eelistada nitriilkindaid

1. Parem keemiline vastupidavus kui vinüül- ja latekskinnastel

Nitriilil on võrreldes vinüüli ja lateksiga kordades suurem keemiline vastupidavus, tänu millele kasutatakse neid kindaid laialdaselt tööstusharudes, kus käte kaitsmine on hädavajalik. See hõlmab meditsiini- ja teaduslaboreid, keemiatootmisrajatisi, nafta ja gaasiga seotud sektoreid ning muid kõrge riskiga töökohti.

2. Suur rebenemis- ja torkekindlus

Nitriil on lateksiga võrreldes ka 3-4 korda torkekindlam. Kindad kaitsevad käsi sisselõigete, haavade, kriimustuste, verevalumite ja muu sellise eest. Samuti erinevalt nitriilkinnastest on lateks kinnastes torkeauke raske tuvastada ning nende kasutajatel on oht kokku puutuda ohtlike materjalidega.

3. 100% lateksivabad

Lateks sisaldab looduslikku kautšuki valke, mis võivad kandmisel põhjustada allergilist reaktsiooni. Isegi kui praegu pole teadaolevat allergiat lateksi vastu, siis võib see aja jooksul korduval kasutamisel tekkida.

4. Suur puutetundlikkus

Nitriil on suurepärane materjal, mis säilitab puutetundlikust. Nitriilkinnaste kasutaja tunnetab käes olevaid esemeid, erinevalt mõnest muust materjalist valmistatud kinnastest, mis võib teatud tööstusharudes osutuda segavaks faktoriks.

5. Mugavus

Kuigi ühekordsed kindad on enamasti loodud kaitset pakkuma, siis vähem oluline ei ole see, et need oleksid käes mugavad. Nitriilkindad on elastsed ning kohanduvad käe kujuga. Samuti reageerivad kindad sinu temperauurile, mis muudavad need loomulikuks, tihedaks ja mugavaks.

6. Väike hõõrdetakistus

Nitriil on vähese hõõrdumisega materjal, mistõttu on neid eriti lihtne kätte panna ja ära võtta. Neid on eriti hea kasutata meditsiinivaldkonnas, kus iga patsiendi vahel on vaja kindaid vahetada.

7. Lai rakendusala

Tänu nitriilkinnaste kvaliteetsetele omadustele on need suurepäraseks valikuks mitmetele tööstusharudele.
Neid kasutatakse tavaliselt järgmistes sektorites:

• Toiduainetööstus – restoranid, toitlustus, toiduainete töötlemisettevõtted
• Tervishoid – haiglad, meditsiinilaborid, hooldekodud
• Autotööstus – mehaanika, tootmisliinid
• Keemiatehased – tootmine
• Puhastustööstus – kodu, kaubandus

8. Veekindel

Kui töötate tööstuses, kus on oluline hoida oma käed kuivana, siis nitriilist valmistatud kindad on kõige õigem valik, sest need on täielikult veekindlad.

9. Pikaajaline kasutusvõimalus

Nitriil on lateksist tugevam ja vastupidavam materjal. Kindad kestavad kaua, kuid nagu iga looduslik toode, lagunevad need lõpuks. Kinnastel on pikk säilivusaeg, aga nende eluea tagamiseks hoidke neid otsese päikesevalguse ja kuumuse eest.

Kinnaste eemaldamine

Kinnaste kasutamisest ei ole mingit kasu kui neid ei eemaldata õigesti.

Kuidas õigesti kindaid käest eemaldada?

• Haarake kinni kindast ühe käe peopesalt
• Eemaldage kinnas peopesas,  sõrmede suunas, rullides kinnas pahupidi
• Libistage kindata käe nimetissõrm ettevaatlikult kinda randme osast sisse, vältides kinda väliskülje puudutamist 
• Tõmmake õrnalt kinnast väljapoole alla sõrmede suunas, eemaldades kinnas pahupidi
• Tõmmake kinnas alla nii, et esimene kinnas satuks teise kinda sisse
• Visake mõlemad kindad selleks ettenähtud kohta
• Peske käsi 40-60 sekundit

Kuidas pesta õigesti käsi?

• Tee käed ja randmed voolava vee all korralikult märjaks
• Doseeri piisavas koguses seepi
• Hõõru peopesi vastamisi
• Hõõru parema käega vasaku käe selga nii, et ka sõrmed üksteisega kontaktis oleksid, korda sama teise käega
• Hõõru peopesi vastamisi harali sõrmedega
• Hõõru parema käe peopesas vasaku käe sõrmede pealispindu, korda sama teise käega
• Hõõru parema käega ringjaid liigutusi tehes vasaku käe pöialt, korda sama teise käega
• Hõõru ringjate liigutustega parema käe sõrmeotsi vasakus peopesas, korda sama teise käega
• Loputa käed veega
• Kuivata käed hoolikalt ühekordse paberrätikuga
• Sulge kraan kasutades seda sama paberrätikut

The post Nitriilkindad – parim valik sinu käte kaitseks appeared first on MediCentrum.ee.

Mis tekitab ninakinnisust?

Ninakinnisus tekib siis kui nina üritab väljutada mikroobe, mustust, tolmu, suitsu või muid ärritavaid aineid. Selleks toodab nina lima, mis kogub kogub kokku erinevad jäägid ja seejärel väljutab selle ninasõõrmetest.

Mõnikord võivad ka nina veresooned paisuda, mis võib põhjustada hingamisteede edasist ummistumist. 

Samuti põhjustab kuiv õhk nina ummistumist. Kuna õhk kuivatab ninasõõret seest, võib nahk lõheneda ja põhjustada turset. Kuiv õhk esineb sageli talvel keskküttega või konditsioneeriga hoonetes.

Lisaks koguneb liigne tatt ninna külmetushaiguste, viirushaiguste ja palaviku korral, seda eriti talvel haiguste perioodil. 

Mis on ninaaspiraator?

Ninaaspiraator on väike imemisseade, mis on loodud ninna kogunenud lima füüsiliseks eemaldamiseks. See puhastab hingamisteed ja aitab kergemini hingata. Eemaldatud lima kogutakse eraldi kambrisse, et seda saaks ohutult ja hügieeniliselt kõrvaldada.

Kuidas kasutada aspiraatorit?

1. Paksu tati korral soovitatakse kasutada pehmendamiseks soolalahust. Ostke spetsiaalselt valmistatud tilgad või tehke lahus ise kodus – segage veerand teelusikatäit soola tassi sooja veega. NB! Ärge kunagi kasutage sama lahust kaks korda, tehke iga kord uus lahus!
2. Mugavuse tagamiseks  asetage beebi ettevaatlikult tekile, seejärel pritsige pipetiga kolm tilka soolalahust mõlemasse ninasõõrmesse. See aitab lima pehmendada ja lagundada ninna tekkinud lima, muutes selle eemaldamise lihtsamaks
3. Kasutage aspiraatorit vastavalt juhendile
4. Peale kasutamist puhastage aspiraator

Aspiraatori kasutamise reeglid:

• Enne uue seadme kasutuselevõttu tuleks seda kindlasti pesta
• Loputage lima kogumisnõu ja otsikud pärast iga kasutamist
• Kasutage õiget otsiku suurust
• Niisutage enne protseduuri ninakäike (näiteks soolalahusega), et lima kergemini väljuks
• Pigistage üks ninasõõrme pool kokku, et aidata teisest lima väljutada.
• Pidage meeles, et seade kõrvaldab tagajärjed, mitte põhjuse, seetõttu pidage murettekitavate sümptomite ilmnemisel nõu arstiga!

Miks eelistada meie valikus olevat Depan elektrilist ninapumpa?

• Ideaalne laste, eakate ja puudega inimeste ninast väljutamiseks
• kaks silikoonotsikut, mis on mõeldud lastele ja täiskasvanutele
• mugav Start / Stop nupp
• ohutu otsaku kuju hoiab ära aspiraatori liiga sügavale sisestamise ega põhjusta ärritust
• muudab hingamise, söömise ja magamise lihtsamaks
• ideaalne koduseks kasutamiseks ja reisimiseks
• kiire ja tõhus tegevus
• sekretsiooni konteinerit on lihtne tühjendada ja puhtana hoida
• ergonoomiline kuju tagab kindla haarde ja ei lase seadmel kasutamise ajal käest ära lüüa

Kas ninaaspiraator on ohutu?

Õige kasutamise korral on ninaaspiraatorid täiesti ohutud, aga kindlasti tuleks läbi lugeda kasutusjuhend. Samuti peaks piirama aspiraatori kasutamist maksimaalselt nelja korrani päevas ning see kasutusaeg peaks jaotuma päeva peale võrdselt. Liiga sage kasutamine võib ninasõõrmeid kuivatada ja ärritada, mis võib probleemi hullemaks muuta või isegi põhjustada ninaverejooksu. 

Alternatiivid elektrilisele aspiraatorile

Paljude värskete lapsevanemate jaoks võib elektrilise ninaaspiraatori kasutamine tunduda liiga intensiivne, kardetakse, et see kahjustab lapse ninakäike ning pole piisavalt hügieeniline või selle müratase tekitab lapsele stressi.

Isegi lastearstid soovitavad elektrilisi ninaaspiraatoreid ning need on õige kasutamise korral ohutud, on need mured põhjendatud ja arusaadavad.

Kui te aga siiski eelistate mõnda muud lahendust, siis saab peaaegu sama edukalt kasutada ka manuaalselt kasutatavaid pumpasid.

Samuti on kasulik teha auru – laske duši all kuum vesi jooksma ja kui vannituba on mõnus ja aurune, minge lapsega sinna ja veeaur teeb beebi ninasõõrmetes oma töö. 

The post Hinga vabalt elektrilise ninaaspiraatoriga appeared first on MediCentrum.ee.