Juustele
Mis on vererõhk?
Vererõhuks nimetatakse survet, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on samuti üks olulistest näitajatest, mille kaudu saab anda esmase hinnangu inimese tervisele.
Vererõhunäitajad
Vererõhku mõõtes on mõõtmistulemuseks alati kaks numbrit.
Ülemine number ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mis näitab südame tööjõudlust.
Teine number on alumine ehk diastoolne vererõhk, mis näitab südamesse ringiga tagasi jõudva vere survet.
Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, mis on sinu pulsirõhk ehk ülemise ja alumise vererõhu vaheline erinevus. Eakamatel inimestel on see tavaliselt kõrgem kui noortel.
Normaalseks vererõhuks peetakse näitajaid <130/<85 mmHg
Piiripealseks vererõhuks peetakse 130–139/85–89 mmHg
Kõrge vererõhk on >140/>90 mmHg
Kõrge ja madal vererõhk
Kõrge vererõhk on ohtlik igas vanuses, kuid alates 30. eluaastast tasub oma vererõhku kontrollida juba sagedamini, kui vererõhu näitajad on piiripealsed või kui perekonnas on varasemalt esinenud kõrgvererõhktõbe.
Mida kõrgenenud rõhk meie kehaga teeb?
Kui inimesel on tuvastatud kõrge vererõhk, siis tähendab see seda, et süda ja arterid on suurema koormuse all kui peaksid olema. Suuremast koormusest võivad kahjustuda ka teised organid nagu näiteks aju ja neerud. Vahel harva kaasnevad kõrge vererõhuga peavalud, ninaverejooks, nägemisprobleemid, peapööritus, südamekloppimine ning iiveldus. Seega on oluline kõrgenenud rõhk võimalikult vara diagnoosida, et saaks võimalikult vara alustada raviga.
Suurem risk kõrgele vererõhule on inimestel, kes on ülekaalus, liiguvad vähe, suitsetavad, tarbivad rohkesti alkoholi, teevad rasket füüsilist tööd.
Selleks, et kõrge vererõhk normi viia, saab ise palju ära teha.
Järgnevalt toome välja mõned soovitused:
⦁ Toitu mitmekesiselt
⦁ Kasuta vähem soola
⦁ Liigu iga päev
⦁ Ära suitseta
⦁ Tarbi alkoholi mõõdukalt, vastavlt piirväärtustele
⦁ Maga piisavalt
Vastupidiselt kõrgele vererõhule on madal vererõhk ohutu, kuid siiski ebamugav. Kui kõrge vererõhu olemasolu ei pruugi ise tundagi, siis madala rõhuga on vastupidi – võid kogeda peapööritust ja minestust. Madalat rõhku ei saa ravida, aga sümptomeid saab leevendada – tuleb olla füüsiliselt aktiivne ning treenida võhma.
Vererõhu mõõtmine
Vererõhk on tervise jälgimisel väga oluline näitaja. Pikaajaline liiga kõrge vererõhk võib olla ohtlik. Vererõhumõõtja võimaldab iseseisvalt regulaarselt, lihtsalt ja kiiresti jälgida oma vererõhku.
- Esmalt tuleb kindlaks teha, et mansett sobib teie õlavarre mõõduga. Manseti balloon peab ümbritsema vähemalt 2/3 õlavarrest. Enamikule inimestele sobib standardmansett, aga kui õlavarre ümbermõõt on üle 41 cm, tuleb kasutada suuremat mansetti
- Pool tundi enne vererõhu mõõtmist vältige suitsetamist, ergutavate jookide joomist tugevat toidukorda ja füüsilist pingutust
- Istuge enne vererõhu mõõtmist vähemalt viis minutit
- Mansetivoolik asetage mõõtmisel arteri kohale, mis on näidatud vererõhumõõtja juhendis
- Mõõtke vähemalt 2x paariminutiliste vahedega samalt käelt vältimaks mõõtmisvigu
Meie valikus on vererõhumõõtja Beurer BM28 ja vererõhumõõtja Beurer BM58
Vererõhmõõtja Beurer BM28 sobib õlavarrele 22-42cm ja Beuer BM58 sobib õlavarrele 22-30cm.
