Gripi kiirtestid

Gripp – mitte ainult tavaline külmetushaigus

Gripp

Gripp on äge viiruslik haigus ning see levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. See ei ole lihtsalt tavaline külmetushaigus, vaid gripi tüsistused on tihti isegi hullemad kui Covid-19 puhul. Gripp võib tekitada tõsiseid tüsistusi nagu näiteka kopsupõletik, neeruvaagnapõletik ja krooniliste haiguste ägenemine.

Gripi tekitajaks ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad viirused ja need jaotatakse A, B ning C-tüübiks, millest kaks esimest, eriti A-gripp on inimesele ohtlikud. Seega on oluline haigusnähtude ilmnemisel teha võimalikult kiiresti gripi kiirtest.

Gripi kiirtestid

Viiruse tuvastamiseks on võimalik teha mugavalt kodus olles gripi kiirtest, mis tuvastab lisaks A ja B gripile ka COVID-19 viiruse.

Test võetakse nina eesosast kaaperoovist ning tulemuse saab juba 10-15 minutiga. Positiivne tulemus näitab, et proovis leidub SARS-CoV-2 ja/või A-gripi/B-gripi viiruse antigeene.

Soeta gripi kiirtest siit

 

Gripitüved

Hetkel levib laialdaselt A-gripp. Selle tüve puhul on oluline viirus tuvastada sümptomite tekkest enne 48h möödumist, sest siis on võimalik kasutusele võtta retseptiravim, mille toimeaineks on oseltamiviir,  mis pärsib viirusrakkude paljunemist organismis. Oluline on raviga alustada kahe päeva jooksul pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist.

Kui kroonilisi haigusi ei esine ning haigusnähud pole meditsiinilisest aspektist on ravi sümptomaatiline ning suunatud eelkõige haige vaevuste leevendamisele.

Haigestumise korral soovitatakse tarbida rohkelt vedelikku ja võtta C-vitamiini. Üle 38-kraadise palaviku puhul kasutada paratsetamooli 500mg 1-2 tabletti 6 tunnise vahega ja kui palavik ei alane, siis lisaks kasutada ka ibuprofeeni 400mg 1 tablett iga 8 tunni tagant.

Parim kaitse gripi vastu on aga vaktsineerimine, sest haigusel on palju tüsistusi nagu näiteks kopsupõletik, põskkoopapõletikud, aga ka krooniliste haiguste ägenemised. Lastel on peamiseks tüsistuseks keskkõrvapõletik.

Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi, seega parim aeg vaktsineerimiseks on tavaliselt oktoobrist detsembrini. Grippi haigestununa võivad seda raskemini põdeda riskirühmadesse kuuluvad – eelkõige üle 65a ning teatud kroonilisi haiguseid põdevad inimesed – mistõttu on rangelt soovitatav neil inimestel ennast lasta vaktsineerida.

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.

Gripi sümptomid

Gripiviiruse säilimine väliskeskkonnas:

  • kõvadel pindadel (lauad, seinad, käepidemed) 24-48 tundi
  • poorsetel materjalidel (riided, paber) 8-12 tundi
  • niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi
  • kätel massiivsel saastumisel kuni 3 tundi

Nakkusallikaks on haige inimene ja haige ohustab teisi päev enne sümptomite ilmumist, nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva.

Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Viirused võivad levida ka erinevatel pindadel olevate pritsmete kaudu, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades.

Tavapäraselt algab gripp äkiliselt – esineb kõrge palavik ja lihasvalu, kuid sel gripihooajal on tulnud ette ka seda, et gripp hiilib ligi vaikselt ning esmasteks sümptomiteks on vaid väike kehatemperatuuri tõus ja kurguvalu. Ägedamad kaebused võivad kesta mõnest päevast nädalani.

Nakkusohtlikkus ilmneb aga juba 1-2 päeva enne haigustunnuseid.

Sümptomite tekkimisel nagu palavik ja kurguvalu tuleks püsida kodus ning teha ka kiirtest, et haigust efektiivsemalt ravida. Tavaliselt on gripi peamisteks sümptomiteks täiskasvanutel kiiresti ja kõrgele tõusev palavik, peavalu, nohu, köha ja kurguvalu.

Kui aga pole ennast lasknud vaktsineerida ning kahtlustad endal grippi, siis tuleks kindlasti ennast testida. Testi tulemused saad teada juba umbes 10 minuti jooksu

 

Gripi testimine

Meie valikus on Gripi ja COVID-19 kiirest, mis on mõeldud kodukasutuseks ning tuvastab Covid-19, A ja B grippi.

Kiirtesti korduma kippuvad küsimused:

 

1. Kuidas SARS-CoV-2 ning A-gripi ja B-gripi viiruse antigeenide ühiskiirtest töötab?

Test on ettenähtud enda kogutud kaaperoovides SARS-CoV-2 ja/või A-gripi/B-gripi viiruseantigeenide kvalitatiivseks tuvastamiseks.

Positiivne tulemus näitab, et proovis leidub ülal toodud viiruse antigeene.

 

2. Millal tuleb testi kasutada?

SARS-CoV-2 ja/või A-gripi/B-gripi viiruse antigeeni saab tuvastada ägeda hingamisteede infektsiooni korral, soovitatav on test teha siis, kui kahtlustatakse nakatumist COVID-19 ja/või A-gripi/B-gripi viirusega.

 

3. Kas tulemus võib olla vale?

Tulemused on täpsed, kui juhiseid järgitakse hoolikalt.

Siiski võib tulemus olla vale, kui proovide võtmise maht on ebapiisav või SARS-CoV-2 ning A-gripi ja B-gripi viiruse antigeenide ühiskiirtest saab enne testi tegemist märjaks või kui ekstraheerimisproovi tilkade arv on väiksem kui 3 või suurem kui 4.

Lisaks on immunoloogiliste põhimõtete tõttu harvadel juhtudel võimalik, et tulemused on valed. Immunoloogilistel põhimõtetel põhinevate testide korral on alati soovitatav konsulteerida arstiga.

 

4. Kuidas testi mõista, kui joonte värv ja intensiivsus on erinevad?

Joonte värv ja intensiivsus ei ole tulemuse tõlgendamisel olulised.

Jooned peavad olema homogeensed ja selgesti nähtavad. Test on positiivne hoolimata testjoone värvi intensiivsusest.

 

5. Mida teha, kui tulemus on negatiivne?

Negatiivne tulemuse tähendab seda, et olete negatiivne või on viiruskoormus liiga väike, et seda saaks testiga tuvastada.

Siiski on võimalik, et käesolev test annab mõnel COVID-19 ja/või A-gripi/B-gripi viirusega inimesel negatiivse tulemuse, mis on valenegatiivne

See tähendab, et kuigi test on negatiivne, võib teil ikkagi olla COVID-19 ja/või A-gripi/B-gripi viirus.

Lisaks võite end uue testikomplektiga uuesti testida. Kahtluse korral korrake testi 1–2 päeva pärast uuesti, kuna koroonaviirust/gripiviirust pole võimalik kõikide nakkusfaaside puhul täpselt tuvastada. Distantsi- ja hügieenireegleid peab endiselt järgima.

Isegi negatiivse testitulemuse korral peab järgima distantsi- ja hügieenireegleid.

 

6. Mida pean tegema, kui testi tulemus on positiivne?

Positiivne tulemus tähendab SARS-CoV-2 / A-gripi/B-gripi viiruse antigeenide olemasolu.

Positiivsed tulemused tähendavad, et teil on suure tõenäosusega COVID-19 ja/või gripp.

Jääge kohe eneseisolatsiooni vastavalt kohalikele juhistele ja võtke vastavalt kohalike ametiasutuste eeskirjadele viivitamata ühendust oma perearstiga.

Teie testitulemusi kontrollitakse üle PCR-il põhineva kinnitustesti abil ning seejärel selgitatakse teile edasisi samme.

 

testi tõlgendamine